See nädalavahetus oli parim puhkus üle pika aja. Tänud M-L'ile, kes sai kogu perekonna kokku aetud. Oleksin nagu tagasi läinud aega, mil maailm püsis veel koos ja vastutused olid väiksemad. Väljaspool Siili korterit läks aasta 2008 oma rada, kuid meie polnud veel suureks kasvanud. Selline asi juhtub vaid minu kõige kallimatega koos olles. Tekib mingisugune common consciousness, mis meist olenemata loob illusiooni vanadest headest aegadest. And I just went along with the ride... Mõnus!
Mul oli ka oma väike illusioon, mis on tegelikult üks osa meie ühisest pettekujutelmast. Oleksin tahtnud oma nina veel tugevamini tema kaela vastu suruda ja sosistada, et palume üksteiselt andeks ning seejärel hakkame jälle teineteist hoidma. Aga illusioon on vaid illusioon. Vajan sellesse sukeldumist, et uuesti elustada see, mis on minus kadunud. Või noh... mutanteerunud.
Nüüd olen reaalsuses tagasi. Tegelikult polegi see nii hull. Tänu ajamasinas käimisele pean vastu.
Sunday, May 11, 2008
Subscribe to:
Comments (Atom)